Tõsteseadmete hooldus: hooldusleping või täisteenusrent?

On teisipäeva hommik. Tempo on peal, kaup peab välja minema. Ootamatult jääb aga tõstuk seisma ja displei kuvab hulka tähti ja numbreid mis tähistavad tundmatut veakoodi. Pärast lugematut arvu kõnesid ja mitmeid tunde tööseisakut jõuab kohale tehnik. Ta puhub mootoriruumi suruõhuga puhtaks ja töö saab jätkuda. Diagnoos on lihtne: puuduliku hoolduse tõttu oli juhtkontroller tolmu täis ja seade läks ülekuumenemise tõttu kaitserežiimi. Alles jääb on seisakust tulenev kaotus, hiigelsuur arve kiirväljakutse eest ja stress selle ees, mis saab siis, kui see juhtub lähiajal uuesti.

Selline olukord on tuttav nii mõneski laos, kus tehnika seisab selle tõttu, et tegemata on jäetud korraline hooldus. Esmapilgul on tegemist lihtsa probleemiga, mida vahel nimetatakse “lihtsalt ebaõnneks”, kuid tegelikult on taustal midagi, millest räägitakse märksa vähem. See olukord ei ole lihtsalt halb juhus. Tegemist on juhtumiga, mille vältimine on Eestis tööandja jaoks kohustus.

Tööandja kohustus tagada töövahendite korrasolek tuleneb otse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Aga seadusele viitamine pole ainus põhjus hooldust tõsiselt võtta — sageli on praktiline põhjus veelgi tugevam.

Praktilised põhjused on vähemalt sama kaalukad.

Kulu ja eelarve

Ennetatav töö on alati odavam kui erakorraline. Plaaniline hooldus toimub tööajal, kokkulepitud kuupäeval ja vajalikud varuosad on tehnikul kaasas. Erakorraline väljakutse seevastu toimub kliendi poolt tulnud info põhjal tehtud ettevalmistustega, tihti kliendi jaoks kõige ebasobivamal perioodil ja vajaminevaid varuosi otsitakse jooksvalt.
Sama probleemi on näha ka eelarvevaates — hooldus on fikseeritud kuluartikkel, mille saab aasta alguses eelarvesse kirja panna, samas kui erakorralised remondid on need ootamatud kuluread, mis lõhuvad finantsplaani.

Seade ja ohutus

Pikemas plaanis pikeneb hooldatud seadme eluiga märgatavalt. Regulaarselt hooldatud tõstuk teenib kümme aastat ja kauemgi. Hooldamata seade hakkab juba nelja-viie aasta pärast pidevalt seisma jääma — ja iga investeering jaguneb seetõttu pikemale ajale. Veel olulisem on aga see, mida hooldus aitab vältida ohutuse poolelt. Kontroller, mis läheb ülekuumenemisel kaitserežiimi on tegelikult parim võimalik stsenaarium. Halvim stsenaarium on olukord kus pidur ei pea või tõstemehhanism, mis järsku langeb.

Loomulikult ei ole võimalik ootamatuid seisakuid täielikult ära hoida. Küll aga langeb oht tõsteseadme rikke tekkimiseks märgatavalt, sest korralise hoolduse puhul kontrollib tehnik seadme tööks olulised sõlmed ning annab neile aktiga hinnangu. See tähendab, et kui midagi on katki minemas, saad sa sellest üldiselt teada enne, kui see päriselt katki läheb.

Aga kuidas siis oleks hea käituda?

Kaks võimalust mille vahel valida

Hooldust saab korraldada mitmel viisil. Kõige levinumad on kaks lähenemist. Sobiv valik sõltub eelkõige sellest, kuidas ettevõte oma seadmeparki käsitleb — kas omanikuna või tarbijana.

Võimalus 1: Hooldusleping olemasolevale seadmele

Kui ettevõte omab tõsteseadet ja soovib säilitada selle täieliku omandi, kuid ei taha kulutada liigselt aega hoolduslogistikale.

Lepingus on:

Plaaniline hooldus 1 kord aastas;
Eelisjärjekord meie üleriigilises hooldus- ja remondimeeskonnas;
Hooldus sisaldab määrdeaineid (v.a mootoriõli ja hüdraulikaõli) ning kinnitustarvikuid;
Varuosadelt allahindlus;
Remondi töötunni hinnalt allahindlus;
Väljasõidutasu hooldusele 0 € (tööajal E-R 08:00 – 17:00);
Kilomeetritasud hooldusele ja remondile allahindlusega.

Seadme seisukorra eest vastutab endiselt omanik, aga töö ja logistika on partneri kanda. Eelarve seisukohast on aastane hoolduskulu fikseeritud ja prognoositav rida — mitte muutuv kuluartikkel, mis võib igal hetkel oluliselt kõikuda.

Laomaailma poolt müüdud seadmetele pakume hoolduslepingut eelisjärjekorras — meie tehnikud tunnevad seadmete ajalugu alates hetkest, mil masin meie juurest väljus. Teiste tootjate seadmetele on leping võimalik sõlmida kokkuleppel: hindame seadme seisukorda, tootja hooldusnõudeid ja varuosade kättesaadavust ning teeme teile konkreetse pakkumise.

Võimalus 2: Täisteenusrent

Kui ettevõte ei soovi tegeleda seadme omandiga seotud küsimustega on tõstuk lihtsalt tööriist – rikke korral piisab ühest kõnest.

Täisteenusrent sisaldab:

Seade ja laadija (elektritoitega seadme puhul),
Plaaniline hooldus 1 kord aastas; tihedama hoolduse vajadus kokkuleppel,
Rikete remont, kui tegemist on orgaanilisest kulumisest tingitud rikkega,
Asendusseadme võimalus, kui selleks on vajadus,
Orgaanilise kulumise varuosad (rattad, rullikud, puksid).

Klient tasub ainult siis, kui seade on kahjustunud kliendi enda poolt juhtunud olukorra tõttu — siis on varuosade ja tööde maksumus kliendi kanda. See on selge piir: rent ei tähenda piiramatut kindlustust, aga normaalse kasutuse korral ei teki reeglina remondivajadust.

Minimaalne rendiperiood seadme rentimiseks on üks päev. Pikemate perioodide puhul (alates kolmest aastast) lepitakse kokku fikseeritud hind perioodi peale. Renditavate tõsteseadmete valik on lai: virnastajad, vastukaalutõstukid, siirdajad ja korjetõstukid.

Kumba teed minna

Otsuse keskmes on tegelikult küsimus, mida sa rohkem hindad. Kui sulle on oluline, et seade kuulub ettevõttele — on bilansis kirjas ja sinu vara ning sina otsustad, mis sellega edasi saab, siis hooldusleping on loomulik valik. Sina ostad sobiva seadme ning partner tagab fikseeritud tasu eest selle töökorras püsimise.

Kui aga seadme omamine ise pole sulle oluline vaid pigem tundub see koormana, siis täisteenusrent annab teistsuguse vabaduse. Sul ei ole tõstukit, mis oma eluea lõpus muutub probleemiks, mida sellega teha, kuhu see maha müüa ja milline on selle jääkväärtus. Kasutusperioodi lõpus läheb seade tagasi partnerile. Kui vajadus muutub, näiteks koormus kasvab, töö iseloom muutub või mudel ei sobi enam, saab seadme kokkuleppel välja vahetada ning jätkata tööd uue ja sobivama lahendusega.

Finantsvaates on vahe see, et ostetud seade on põhivara ja renditud seade on jooksev kulu. Kumb on parem, sõltub ettevõtte finantsstrateegiast, kuid praktikas on omandi küsimus tihti otsustavam kui bilansi küsimus.

Enamus kliente valib lõpuks mõlemat samaaegselt: osa seadmepargist kuulub neile ja on hoolduslepingu all, osa on täisteenusrendis. Hooajaliste või muutuvate vajaduste puhul kasutatakse renti. Väikeettevõtjad valivad tihtipeale täisteenusrendi, et hoida oma tegevus paindlikuna ning säilitada võimalus tööprotsesse vastavalt vajadusele ümber kujundada.

Kuidas alustada

Kui olete Laomaailma klient ning teie seade pärineb meie käest ja on regulaarselt hooldatud, koostame hoolduslepingu pakkumise kiiresti ja lihtsalt teie päringu alusel. Kui tegemist on masinatega, mis ei ole soetatud Laomaailmast, tuleb esmalt selgeks teha, milliste seadmetega on tegu ning kuidas ja kui korrapäraselt on nende hooldus seni korraldatud. Seejärel hindame, kas hoolduslepingu pakkumine on võimalik, ning sobivuse korral teeme teile pakkumise.

Kui seadet pole pikemat aega hooldatud või tegemist on uue partnerlusega, alustame esmasest tehnilisest ülevaatusest. Vaatame seadme seisukorra, dokumenteerime puudused ja teostame vajadusel esmase hoolduse. Alles seejärel on hoolduslepingu sõlmimine mõlemale poolele selge ja õiglane, sest nii meie vastutus kui ka teie kokkulepe on täpselt määratletud

Täisteenusrendi puhul on alguspunkt lihtsam — kaardistame teie vajadused (milline seade, milline koormus ja milline periood) ning pakume sobiva lahenduse rendipargist või pika rendi korral tellime vajadusele vastava seadme.

Mõlemal teekonna puhul on järgmine samm sama: võtke ühendust ja räägime konkreetselt teie masinapargist. Ühtset tõsteseadmete hoolduslahendust ei ole – iga lahendus põhineb konkreetsel seadmel, koormusel ja kasutusprofiilil.

Kui teema kõnetas, võta ühendust Laomaailmaga. Kaardistame olukorra ning leiame lahenduse!