Miks lao planeerimine tervikuna aitab vältida hilisemaid piiranguid

Tuttav olukord: ladu on värskelt valmis, esimesed riiulid paigaldatud, aga siis selgub, et tõstuk ei mahu vahekäiku. Või et pool laopinnast jääb kasutamata, sest riiulite paigutus ei arvesta tegelikku töövooga. Hiljem lisanduvad tööalad, mis ei sobitu ülejäänud süsteemiga — ja iga järgmine muudatus tähendab seisakut ja lisakulu.

See juhtub sagedamini, kui arvata võiks. Ja seda saab vältida.

Jupi kaupa ostmine tundub mõistlik — kuni ei tundu enam

Paljud ettevõtted alustavad lao sisustamist samm-sammult: kõigepealt riiulid, hiljem tõsteseadmed, lõpuks täiendatakse tööalasid. Esmapilgul paistab see paindlik ja rahasäästlik. Praktikas toob see aga kaasa probleeme, mida alguses ei osata ette näha.

Seadmed ei sobitu omavahel. Tavaline vastukaaluga tõstuk vajab töötamiseks vähemalt 3,3 meetri laiust vahekäiku. Kitsa vahekäigu tõstuk (VNA) töötab juba 1,5–1,6 meetri laiuses käigus. Kui riiulid paigaldatakse enne, kui tõstuki tüüp on valitud, võib vahekäik osutuda kas liiga kitsaks ohutuks riiuli koormamiseks või liiga laiaks, raisates väärtuslikku laopinda. (Allikas: Crown SC 6000 ja TSP 1000 spetsifikatsioonid, crown.com; VDI 2198)
Vale vahekäik ei ole lihtsalt ebamugavus — see on otsene ohutusprobleem. 2025. aasta jaanuaris hukkus Eestis laotöötaja, kui kahveltõstukiga kauba laadimisel kukkus kaubaalus tõstukilt ja tabas veoautojuhti, kes viibis tõstuki töötsoonis. See ei ole üksikjuhtum. Eestis registreeriti 2024. aastal 3384 tööõnnetust — keskmiselt 9 õnnetust päevas. Tööl kaotas elu 14 inimest. EL-i statistika kohaselt on veondus ja laondus surmajuhtumite arvult teisel kohal — 16,4% kõigist surmaga lõppenud tööõnnetustest. Eesti seadusandlus nõuab, et liikumisteed oleksid piisava suuruse ja paigutusega, et tagada jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine. Tervikplaneerimine on kõige kindlam viis seda nõuet täita, sest vahekäigu laiused, tõstukitüübid ja liikumisteed on omavahel otseselt seotud.

Ruumikasutus jääb alla võimaliku. Ladustamissüsteemide tootjate andmetel võimaldab üleminek laialt vahekäigult kitsale vahekäigule kasutada 25–50% rohkem laopinda samas hoone ruutmeetrites. Ilma tervikplaneerimiseta tekivad laos „surnud tsoonid” — alad, mis jäävad tühjaks või kuhu ei pääse ligi.

Iga muudatus katkestab tööd. Kui töövoogu tuleb ümber korraldada pärast iga eraldi ostu, seiskub lao töö igal korral ajutiselt.

Ruumikasutus jääb alla võimaliku. Ladustamissüsteemide tootjate andmetel võimaldab üleminek laialt vahekäigult kitsale vahekäigule kasutada kuni 25% rohkem laopinda, väga kitsa vahekäigu süsteemid kuni 50% rohkem — samas hoone ruutmeetrites. (Allikas: Conger Industries; Cisco-Eagle Warehouse Aisle Width Guide) Ilma tervikplaneerimiseta tekivad laos „surnud tsoonid” — alad, mis jäävad tühjaks või kuhu ei pääse ligi.

Iga muudatus katkestab tööd. Kui töövoogu tuleb ümber korraldada pärast iga eraldi ostu, seiskub lao töö igal korral ajutiselt.

Mida tähendab terviklahendus praktikas

Terviklahendus ei tähenda, et kõik tuleb osta korraga. See tähendab, et kogu laosisustus — riiulid, tõsteseadmed, hoiulahendused ja tööalad — planeeritakse ühtse süsteemina, isegi kui hankeid tehakse etapiti.
Riiulid ja tõsteseadmed sobituvad kokku. Vahekäigu laiused vastavad konkreetse tõstuki pöörderaadiusele ja tõstekõrgusele (vt standard EN 15620 riiulite kliirensid ja EN 15512 konstruktsioon).
Maksimaalne ruumikasutus. Tervikplaneerimine arvestab hoone mõõtmeid, tõstukite pöörderaadiusi ja tulevasi laiendusvõimalusi juba algusest peale.
Vähem hilisemaid ümbertegemisi. Kui süsteem on algusest peale läbi mõeldud, ei teki vajadust riiuleid ümber tõsta ega vahekäike laiendada.
Selge ülevaade kuludest. Tervikplaan annab otsustajale kohe pildi koguinvesteeringust, mitte üllatusi iga järgmise ostuga.

Miks alustada planeerimist juba ehitusfaasis

Kõige enam võidavad need ettevõtted, kes kaasavad laosisustuse planeerimise juba hoone ehitusprojekti. Kui lao sisemus projekteeritakse alles pärast hoone valmimist, tekivad tüüpilised piirangud: hoone konstruktiivsed elemendid piiravad riiulite paigutust, põranda kandevõime ei pruugi vastata kõrgete riiulite nõuetele ning elektri- ja ventilatsiooni lahendused ei arvesta tegelike töökohtade paigutusega.

AutoCAD-põhise projekteerimisega saab juba paberil läbi mängida erinevaid paigutusvariante, arvestada seadmete mõõtmeid ja jätta ruumi tulevasteks laiendusteks.

Kokkuvõteks

Lao sisustamine jupi kaupa võib tunduda paindlik, aga praktikas toob see kaasa kokkusobimatust, ruumi raiskamist ja ohtlikke olukordi. Tervikplaneerimine — isegi kui hankeid tehakse etapiti — tagab, et riiulid, tõsteseadmed ja tööalad moodustavad ühtse, efektiivse ja ohutu süsteemi.

Mida varem planeerimist alustatakse, seda vähem üllatusi hiljem tekib!

---

Planeerite uut ladu või soovite olemasolevat ümber korraldada? Aitame leida lahenduse, mis arvestab teie töövoo, ruumi ja tulevikuvajadustega. Võtke meiega ühendust või külastage meie näidistesaali Tallinnas või Tartus!.